Asuküla seltsi lugu

Asuküla paikkond on haja-asustus – meil on 12 küla ja ligi 500 elanikku, suveperioodil elanike arv mitmekordistub, sest tegemist on  populaarse suvitus- ja kalastuspiirkonnaga. Paikkonnas asuvad Topu kalasadam, linnale kuuluv avalik paadisild (Pusku lauter) ja mitmed põllumajandus-, turismi- ning majutusettevõtted.

Asume Haapsalu kesklinnast vaid 10 km kaugusel.

Kujunevast seltsielust Asukülas (Haridus-ja seltsielu käsitlevad kirjutised pärinevad arhiividest ning ajalehtedest „Walgus“, „Postimees“ ning Sakala“)

Aktiivse seltsielu alguseks võib pidada aastat 1897, mil asutati Asuküla muusikakoor ning Asuküla etendati näitemäng „ Maja maantee ääres“. Asukülas elavad Eesti „Kungla Seltsi“ (karskusselts) liikmed korraldasid pidusid, et peo sissetulekutega aidata muusikakoori pillivõlgu tasuda. Asukülas tegutsev spordiselts korraldas huvitava ettevõtmisena koolimaja õuel Lurichi mälestusvõistlusi, mille kavas olid ettekanded ja raskejõustiku demonstratsioonvõistlused.

1930-ndad olid majandusseltside loomise aeg. 1935.a. asutati Asukülla tuletõrjeühing koos naisjaoskonnaga. Majandusühingutest tegutsesid veel Asuküla Piimaühing, Asuküla Jahiselts (1933), Kiltsi-Asuküla Veeühing (1934) ja Asuküla Põllumeeste selts (1923). Asuküla Maanaiste Seltsi juhatusse kuulusid Paesüld, Nuut, Manni, Tamm, Erik, Viik ja Mets. Seltsi liikmetele korraldati teeõhtuid, kangakudumise kursuseid ja keedukursuseid. Maanoortering Asukülas asutati 21. septembril 1937.a. Kaitseliidus moodustas Asuküla terve kompanii. Noorteorganisatsioonid olid esindatud noorkotkaste, kodutütarde, skautide ja gaidide näol. Noorte koondamisel liikumistesse aitas aktiivselt kaasa naiskodukaitse.

Sõjajärgseil aastail tõi seltsiellu aktiivsust lähenev XII üldlaulupidu. Selleks asuvad repertuaari õppima Ungru Segakoor Lembit Ranna juhtimisel ning Asuküla Laulukoor õpetaja A. Saare juhatusel. Saabuv revolutsiooni 30. aastapäev nõuab suurejoonelist tähistamist. Asuküla ja Ungru näiteringid asuvad õppima näidendeid Saveljevi “Lihtne arvestus”, Zalite “Šokolaadiprintsess”, millega sõidetakse ka näidendite ülevaatusele Haapsallu. Aastapäevaks valmistub etteasteks ka pärast lahusolekut puhkpilliorkester ning uue kollektiivina rahvatansurühm. Ühiselt vallaga valmistub ka Asuküla Mittetäielik Keskkool massettekannet “Suur Oktoober” õppides. Pidustused toimuvad 6. novembril, 1947.a. Parila, Sinalepa ja Kiideva rahvamajades. 7. novembril, 1947.a. toimub aga ülevallaline pidu uues, äsjavalminud Ridala rahvamajas. Pärast suuri pidustusi vaibub aga taas seltsitegevus. Suurem osa Ungru ja Kiltsi talumaadest jääb peagi ette sõjalennuväljale. Elanikud on sunnitud oma kodud maha jätma. Koolid suletakse. Kunagisest suurest Asuküla vallast saab suurmajandi Asuküla osakond.

Kooskäimiskohaks jääb ka Külvaja kolhoosi päevil just seesama vana ajalooline Asuküla koolimaja, mis 2017 aasta suvel tähistas haridus – ja kultuurikeskuseks olemise 230. aastapäeva Asuküla mail. Tulijaid teretab infotahvel Asuküla paikkonda tutvustavate oluliste paikade ja daatumitega.

Aastal 1987 alanud tänapäevase kodukohaliikumise peamiseks eesmärgiks toonases Ridala vallas oli paikkondades asuvate vaatamisväärsuste, ajalooliste ja kultuurilooliste väärtuste korrastamine ning teadvustamine. Tähtis oli vanade koolikohtade ja koolimajade korrastamine, kooli- ja külakokkutulekute korraldamine ning seltsitegevuse ellu kutsumine.

28. jaanuar 2000– "Külast külla" Asuküla koolimajas. Paikkonna külade vanemaks valitakse Virve Targamaa

05. märts 2004 Asuküla Seltsi asutamine asutamislepinguga - 18 asutajaliiget valivad 7 liikmelise juhatuse, mille esimeheks valitakse Malle Õiglas

17.märts 2006 - MTÜ Ühendus Asuküla Selts esmakanne mittetulundusühingute registrikaardil (e-äriregister)

15.november 2007 – Malle Õiglas asub tööle Haapsalu Algkooli direktorina, juhatuse esimeheks valitakse Imbi Sildaru

31.märts 2010 – Asuküla Laulu- ja Mänguseltsi asutamine – juhatus 3-liikmeline, juhatuse esimees Kädly Künnap

02. aprill 2017 sõlmisid MTÜ Ühendus Asuküla Selts ja MTÜ Asuküla Laulu- ja Mänguselts ühinemislepingu. Kaks seltsi on ühinenud ja ühendanud oma jõud, juhatus hetkel 3-liikmeline, juhatuse esimees Imbi Sildaru.

Asuküla Seltsimaja (endine koolimaja) koos Asuküla raamatukoguga on tänapäeval kogukonnakeskuseks - hoiame elus vanu traditsioone, säilitame ja kogume ajaloopärandit, pakume erinevaid vabahariduslikke ettevõtmisi kõigile huvilistele – lastehommikud, lastelaagrid, tegevusvõimalusi noortele, näitering, käsitööklubi, perepeod, jõulu - ja kevadpeod, kirjandusõhtud jms. Seltsimajas ja raamatukogus kooskäimised annavad võimaluse suhelda teiste külaelanikega ning see omakorda on heaks eelduseks elujõulisema, turvalisema kogukonna loomisel.

Kohalikel elanikel on seltsimaja ja raamatukoguga tugevad seosed ning üha rohkem on siia majja tee leidnud ka uusi inimesi, kes on oma kodu Asukülla loonud.

Seltsimaja õuealal on laste mänguväljak. Muu sotsiaalne taristu paikkonnas puudub. Puuduvad teenused on kättesaadavad Haapsalu linnast ja Uuemõisa alevikust.

Omavalitsus on sõlminud MTÜ Asuküla Seltsiga 50 aastaks maja ja maa-ala tasuta kasutamise lepingu. Hoone ja õueala halduskuludeks eraldatakse linnavalitsuse eelarvest vastavalt esitatud taotlusele toetust. Omavalitsuse ja Asuküla seltsi vahel on sõlmitud kolme aastane koostööleping avatud noorsootöö korraldamiseks paikkonnas. Ning seoses sellega on tegevus ka mitmekesisem, 2017 aasta oktoobris saime omavalitsuselt lisaks Huvihariduse ja Huvitegevuse toetust kuni 2019 aasta lõpuni, koostöös Haapsalu Linnavalitsuse noorsootöötaja ja kogukonnateenuste spetsialisti Maire Vilbase abiga töötame välja 2020 plaane. Paikkonnas elab ligi 60 noort ja linna lähedus võimaldab ka linna lastel osaleda toredates huviringides ja suveprojektides. Siin on hästi oluline koostöö paikkonna teiste seltsidega, nt MTÜ Loov Noor ja Topu Rannaelu.

Traditsiooniliselt toimuvad ka 2019 aastal juba kümnendat hooaega just õppeaasta jooksul korra kuus Fantaasiatoad erinevate teemadega (enamasti rahvakalendriga seotud). Räägime ja jutustame ning siis meisterdame. 2018.aastal alustasime lisaks ka robootikaringiga. Robootikaringi eesmärk on arendada lapse ruumilist, loovat ja tehnilist mõtlemist. Samal ajal pakub robootika ka nuputamist ja meelelahutust ning arendab meeskonnatööd. Kuna seltsimajaga samas majas tegutseb peaaegu 100-aastase traditsiooniga raamatukogu, siis on loomulik, et tihti on kõik tegevused tihedasti läbipõimunud ja nii saab kõiki ringitunde muuta mitmekesisemaks ning vaheldusrikkamaks.

Tavapäraselt osaleb ringide töös 4-15 last, kõige populaarsemaks laste seas osutus 2017 aastal aga suvine päevalaager, kus oli 26! osalejat.

Juba mitmeid aastaid korraldame erinevas vanuses täiskasvanutele kursuseid ja koolitusi. See on koondunud vabaharidusprojekti "Asuküla Rahvakool". Asuküla paikkonna seltsitegevus on 120 aastase traditsiooniga. Ka praegu tegutseb seltsimajas Asuküla näitetrupp. Kuna seltsimaja saalis on lava, kutsume tihti külla rahvateatritruppe.

Asuküla hoone rekonstrueerimine, mis algas 2017 aasta sügisel loob tingimused aastaringseks tegevuseks, seni on hoone seisukorra tõttu kõik tegevus koondunud raamatukogu ruumidesse.

Rekonstrueerimisprojekti kirjutas Haapsalu linn EASile, lisaks saime ühinemislepinguga seonduvalt toetust seltsimaja remondiks. Seda said ka teised endise Ridala valla seltsimajad.

Rekonstrueerimise käigus tehti järgmisi töid (maakütte paigaldus, vahelae soojustus, akende vahetus, fassaadi soojustus, duširuumide ehitus jms)

Oktoobris 2017 palusime kogukonnaliikmetelt vastuseid näiteks sellistele küsimusetele:

​KINOSOOVID ASUKÜLAS! Soovime teada, kas ja milliseid kinosoove meie inimesed oma hinges kannavad

Kui Asuküla Seltsimajas näidataks filme? Kas külastaksid neid seansse? Mis päevadel, sobivad kellaajad, millised filmid jms?

Maapiirkondade elu elavdamise võtmeteguriks on kogukonnateenuste pakkumine.

Keskustest kaugemate paikkondade elukvaliteet hakkab järjest enam sõltuma kohapealsete kogukondade aktiivsusest. MTÜ Asuküla Selts korraldab koostöös linnavalitsusega avatud noorsootööd (suvelaagrid, huvitegevus) Asuküla paikkonnas.

Meie kogukonnas on äärmiselt tähtis kooskäimiskoha olemasolu.